Räni (Si) on metalloid – metallist kristall tagurpidi kvantoptiliste omadustega, mis tähendab, et kui see on kiiritatud UV kiirgusega, toodab see elektrivoolu ja, eriliste elektriliste eritingimuste korral võib see välja kiirata mõõdetavat kiirgust. Räni moodustab peaaegu 28% maakoorest (27,7) ja see on koguseliselt neljandal kohal vesiniku, lämmastiku ja hapniku järel, ja maakoore sisalduses hapniku järel teisel kohal. Rootslane Jöns Jacob Berzelius avastas selle 1824.
Amorfsel kujul on see pruun pulber; kristallilisel kujul on see metalne hall. Kuna see on tihke, ei reageeri see hapnikuga, vee või enamuse hapetega. Ränidioksiidi tolm (SiO2) on kergelt mürgine ja väga ärritav. See on perioodilisuse tabelis 14. element ja selle aatominumber on 14 ja selle valents võib olla 2 ja/või 4. Selle aatommass on 28,0855 amü. Sulamistemperatuur on 1410°C, selle keemistemperatuur on 2680°C ja selle kriitiline temperatuur on 4920°C. Selle tihedus on 2,32 g/cm3.
Räni loomulik vedel olek on ortoränihape, omapärane hape Si(OH)4. See on vorm, mis esineb taimedes, kus nende keemilised protsessid toodavad orgaanilisi silikaate, mida kasutatakse taime poolt. Kuid enamik räni on oksüdeerituna ja nii on ainult väga väike osa bioloogiliselt kättesaadav.
Orgaanilisel kujul CHx Si(OH)3 on sel suurim biosaadavus keha jaoks ja selleks on vajalikud nii süsivesinike rühm kui ka hüdroksüülradikaalid (OH). Kui räni on seotud ühte või mitmesse süsivesinike rühma, nimetatakse neid ka silaanideks.
Kindlasti on meie toidus mitmeid räniallikaid ja eriti heintaimedes, kuid räni on palju vähem esindatud kaltsiumit andvates taimedes ja kaunviljades. Kuid sellises vormis nagu räni esineb taimedes, ei ole see bioloogiliselt kergesti keha jaoks kättesaadav ja sama kehtib ka räni mineraalvete nagu Badoit või Salvetat kohta. Oma
135 mg/l kohta ja 3 grammi mineraalide kogusummaga on mõned mineraalveed isegi ohtlikud neerudele. Tegelikult võivad need halvastiimenduvad mineraalid (harva rohkem kui 10%) ladestuda organismi loomulikesse filtritesse ehk neerudesse ja võivad põhjustada kive või teisi patoloogilisi seisundeid. Lisaks on uuringud näidanud, et mineraalvett, kui see sisaldab rohkem kui 1500 mg kuivainet st mineralisatsiooni, tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve all.
Räni on meie kehas rohkem kui 7 g ja see on looduslike elementide järjestuses 10. kohal. Erinevad uuringud on viimase 20 aasta jooksul näidanud kui oluline on räni inimese biokeemias. Elementaarse räni igapäevane vajadus on hinnanguliselt 40 mg. 20…35 ml orgaanilise räni (ränisisaldus oleneb tootjast) sissevõtmine annab 40 mg elementaarset räni ja katab päevase ränivajaduse. Optimaalsete tingimuste korral parandab räni teie tervist. Kuid see pole imeravi, mida mõned tootjad uskuda tahavad. Orgaaniline räni on toidulisand, mis on väga kasulik.
read more...
Amorfsel kujul on see pruun pulber; kristallilisel kujul on see metalne hall. Kuna see on tihke, ei reageeri see hapnikuga, vee või enamuse hapetega. Ränidioksiidi tolm (SiO2) on kergelt mürgine ja väga ärritav. See on perioodilisuse tabelis 14. element ja selle aatominumber on 14 ja selle valents võib olla 2 ja/või 4. Selle aatommass on 28,0855 amü. Sulamistemperatuur on 1410°C, selle keemistemperatuur on 2680°C ja selle kriitiline temperatuur on 4920°C. Selle tihedus on 2,32 g/cm3.
Räni loomulik vedel olek on ortoränihape, omapärane hape Si(OH)4. See on vorm, mis esineb taimedes, kus nende keemilised protsessid toodavad orgaanilisi silikaate, mida kasutatakse taime poolt. Kuid enamik räni on oksüdeerituna ja nii on ainult väga väike osa bioloogiliselt kättesaadav.
Orgaanilisel kujul CHx Si(OH)3 on sel suurim biosaadavus keha jaoks ja selleks on vajalikud nii süsivesinike rühm kui ka hüdroksüülradikaalid (OH). Kui räni on seotud ühte või mitmesse süsivesinike rühma, nimetatakse neid ka silaanideks.
Kindlasti on meie toidus mitmeid räniallikaid ja eriti heintaimedes, kuid räni on palju vähem esindatud kaltsiumit andvates taimedes ja kaunviljades. Kuid sellises vormis nagu räni esineb taimedes, ei ole see bioloogiliselt kergesti keha jaoks kättesaadav ja sama kehtib ka räni mineraalvete nagu Badoit või Salvetat kohta. Oma
135 mg/l kohta ja 3 grammi mineraalide kogusummaga on mõned mineraalveed isegi ohtlikud neerudele. Tegelikult võivad need halvastiimenduvad mineraalid (harva rohkem kui 10%) ladestuda organismi loomulikesse filtritesse ehk neerudesse ja võivad põhjustada kive või teisi patoloogilisi seisundeid. Lisaks on uuringud näidanud, et mineraalvett, kui see sisaldab rohkem kui 1500 mg kuivainet st mineralisatsiooni, tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve all.
Räni on meie kehas rohkem kui 7 g ja see on looduslike elementide järjestuses 10. kohal. Erinevad uuringud on viimase 20 aasta jooksul näidanud kui oluline on räni inimese biokeemias. Elementaarse räni igapäevane vajadus on hinnanguliselt 40 mg. 20…35 ml orgaanilise räni (ränisisaldus oleneb tootjast) sissevõtmine annab 40 mg elementaarset räni ja katab päevase ränivajaduse. Optimaalsete tingimuste korral parandab räni teie tervist. Kuid see pole imeravi, mida mõned tootjad uskuda tahavad. Orgaaniline räni on toidulisand, mis on väga kasulik.
read more...
Комментариев нет:
Отправить комментарий